Copy
View this email in your browser


Tüdrukud reaalteadustes - on neid siis nii vähe?


STEM erialade (ehk LTT erialade) vähene populaarsus tüdrukute ja naiste seas ning sooline lõhe nendest õppeainetest huvitumisel on murekohaks nii Euroopas kui ka mujal. Õpilaste hakkamasaamist kolmes eri valdkonnas hindab üsna adekvaatselt PISA (Program for International Student Assessment) test: üle maailma juhuslikult valitud 15-aastaste õpilaste teadmisi hinnatakse loodusteadustes, matemaatikas, lugemises ja üleüldises probleemilahendamises. Uuring toimub iga kolme aasta järel ja igas uuringus on suurem fookus ühel põhivaldkonnal (nt aastal 2015 oli selleks loodusteadus), ülejäänud kahes valdkonnas uuritakse teadmisi väiksemas mahus.
 
 

Sooline lõhe PISA testide tulemuste alusel

 
2013. aastal avaldati Gijsbert Stoet’i (Leedsi Ülikooli Psühholoogiliste teaduste instituut, UK) ja David C. Geary (Missouri Ülikooli Psühholoogiliste teaduste osakond, USA) artiklis PISA testide tulemuste analüüs, mis võttis kokku 10 aasta jooksul koondatud andmed ligi 75 riigi 1,5 miljoni õpilase teadmiste hindamise kohta. Lühidalt leiti, et: 1) enamustes riikides said poisid kõrgemaid tulemusi matemaatikas kui tüdrukud; 2) mõnes riigis olid poiste ja ja tüdrukute tulemused samaväärsed ja 3) mõnes riigis said tüdrukud paremaid tulemusi kui poisid. Lugemisoskuste hindamises said absoluutselt kõigi riikide poisid 10 aasta jooksul madalamaid tulemusi kui tüdrukud.

Samas on uuritud ka võistluslike matemaatikaülesannete lahendamist ning on leitud, et pinge all sooritavad tüdrukud ülesandeid kehvemini kui poisid, sest neil on väiksem soov tulemuste nimel võistelda. PISA teste peetakse mitte-võistluslikeks, sest tulemusi ei hinnata numbriliselt (õpilane ei saa testi tegemise eest hinnet).
 

Kuidas STEM-erialasid tüdrukuteni tuua?

 
On arusaadav, et iseenesest tüdrukud oma huvisid muutma ei hakka, suurt rolli mängib suunamine ühiskonna, kooli, vanemate, (laiendatud) perekonna ja sõprade poolt. Informatsiooni ja nõuandeid STEM-valdkonna huvitavamaks tegemise kohta on veebis palju*, iga riik on STEM-alade soolise lõhe teemal erineval kaugusel, suurem osa materjale haridus- ja huviharidusasutustele on inglise keeles. Karjäärivõimaluste ja erialade valikute** kohta loodud veebilehti on samuti järjest rohkem. Soolise lõhe muutmiseks tuleb mõnede allikate väitel muuta õpetamisviisi: poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. STEM-erialade atraktiivsemaks tegemisel võiks lähtuda just sellest.

Näiteks võiks alustada STEM-erialade õpetamist rohkem jutustavas stiilis, pakkuda käed-külge tegevusi, siduda rühmatööd ja arutelu suuremas grupis, tuua õpilastele kaasaegseid eeskujusid ja edulugusid, võimaldada huvitegevusi sõltumata soost ning julgustada vigadest õppimist individuaalse tagasiside kaudu. On leitud ka, et võistluslikus klassi-õhkkonnas on tüdrukute sooritus kehvem, sest nad tunnevad kohustuslikus korras vajadust ennast tõestada, mis omakorda tekitab stressi ja loob olukorra, kus paljud tüdrukud peavad võistlemise asemel mõistlikumaks loobuda.

HYPATIA projekti tegevusmanuaalid võimaldavad õpetajatel kasutada juba valmis õppematerjale koos juhistega sooliselt võrdse haaratuse osas, kus STEM-erialade tutvustamine ja õpetamine on üles ehitatud sõbralikus õhkkonnas katsetamisele ja arutlemisele. Ekspertide ja noorte võrgustik annavad õpetajatele võimaluse eeskujude ja edukate tegijate kaasamiseks karjääripäevadel või abiõpetajatena.

* Mõned nõuanded, kuidas muuta STEM-info huvitavamaks:

** Infot karjäärivõimaluste ja erialade valiku kohta


HYPATIA ekspertvõrgustikule

 
Järgmine ekspertvõrgustiku kohtumine toimub 2017. aasta veebruaris Tallinnas. Täpsem informatsioon kohtumispaiga, kellaaja ja vormi kohta selgub jaanuaris. Ekspertvõrgustiku kohtumisel veebruaris tuleb teemaks projekti edasiste sammude reaalne elluviimine ning projektipartnerite kohtumisel toimunu tutvustamine Helin Haga poolt. Veebruari alguses külastab Helin HYPATIA projekti kolmandate osapoolte kohtumist Pariisis.
 

HYPATIA noorte võrgustikule
 

HYPATIA projekti noortekohtumine toimub samuti veebruaris, 2017. aastal, Tallinnas. Täpsem informatsioon on selgumisel. Noortepaneeli ülesanne toota sisu HYPATIA projekti meediakanalistesse on lükkunud edasi märtsikuusse!


Kontaktid ja lisainformatsioon


Kasutatud allikad:
http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/
https://www.edutopia.org/blog/5-ways-girls-involved-STEM-karen-purcell 
http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0057988
http://www.nytimes.com/2012/03/18/opinion/sunday/the-neuroscience-of-your-brain-on-fiction.html?pagewanted=all&_r=0
https://blogs.scientificamerican.com/budding-scientist/to-attract-more-girls-to-stem-bring-storytelling-to-science/#
http://www.news.pitt.edu/women_STEM
http://www.nytimes.com/2015/02/07/upshot/how-elementary-school-teachers-biases-can-discourage-girls-from-math-and-science.html?_r=0


 
Projekti HYPATIA rahastab Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 meede H2020-GERI-2014, lepingu nr 665566 alusel.
#HYPATIA #WomenInSTEM #ExpectEverything






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Teaduskeskus Ahhaa · Sadama 1 · Tartu 10143 · Estonia